Vestibulaarne migreen

Vestibulaarne migreen

Vestibulaarne migreen on levinud migreeni vorm, mille puhul esineb episoodiliselt vertiigot (pöörlemistunnet), mõnikord ilma peavaluta. Umbes iga kolmas migreeniga inimene kogeb mingil hetkel ka pearinglust. Paljudel juhtudel on vertiigo peamine sümptom, mitte peavalu.

Vestibulaarne migreen esineb sagedamini naistel ja sümptomid algavad tavaliselt vanuses 20–40. Vestibulaarnsüsteem, sisekõrvas asuv tasakaaluorgan, aitab ajul tõlgendada pea asendit ja liikumist. Vestibulaarse migreeni korral on see süsteem häiritud, mis põhjustab korduvat pearinglust ja tasakaaluhäireid.

Diagnoos

Vestibulaarse migreeni rahvusvahelised diagnoosikriteeriumid on järgmised:

1. Vähemalt viis episoodi vestibulaarseid sümptomeid, mis kestavad 5 minutist 72 tunnini.
2. Episoodid on seotud tüüpiliste migreeni tunnustega (nagu aura, valgustundlikkus/helitundlikkus või migreenipeavalu) või isikul on migreeni esinemine anamneesis koos auraga või ilma.

Tunnused ja sümptomid

Sümptomid varieeruvad suuresti inimestel ja võivad hõlmata:

1. Korduvad pearingluse episoodid, mida sageli vallandavad või süvendavad pea liikumised
2. Valgustundlikkus (fotofoobia) või helitundlikkus (fonofoobia)
3. Iiveldus, mõnikord koos oksendamisega
4. Aura sümptomid (nägemis- või meelehäired)
5. Liikumishaigus, mis on sageli tugevam kui üldpopulatsioonil
6. Funktsionaalsed nägemishäired (nt raskused fookuse seadmisel, silmade väsimus)
7. Kõrva sümptomid, nagu rõhutunne kõrvas või ummistus
8. Migreenipeavalu (tavaliselt ühepoolne ja pulseeriv), kuigi paljudel patsientidel on vähe või pole üldse peavalu

Hoogude vahel võivad mõned inimesed tunda jätkuvalt tasakaaluhäireid, ebastabiilsust või kergemat pearinglust.

Põhjus

Sarnaselt migreeniga võivad vestibulaarse migreeni rünnakuid põhjustada:

1. Ebapiisav uni
2. Stress või vaimne pinge
3. Teatavad toidud ja joogid (nt kofeiin, alkohol, laagerdunud juust, šokolaad)
4. Tugevad lõhnad
5. Ere või vilkuv valgus

Ravi ja taastusravi

Vestibulaarse migreeni ravi on individuaalne ja tavaliselt kombineerib mitut lähenemisviisi:

1. Elustiili muutmine: regulaarne uni, tasakaalustatud toitumine, vedeliku tarbimine, stressi vähendamine ja vallandajate vältimine
2. Vestibulaarne taastusravi: individuaalsed harjutused tasakaalu parandamiseks ja liikumisele tundlikkuse vähendamiseks
3. Manuaal– või füsioteraapia: kui kaela pinged või kehahoiak soodustavad sümptomeid
4. Migreeni ravi: sõltuvalt raskusastmest ja sagedusest võib ravimeid kasutada nii ägedate rünnakute raviks kui ka ennetamiseks

Kogu maailmas peetakse vestibulaarset taastusravi standardse migreeni ravi kõrval tunnustatud ja tõhusaks ravimeetodiks.

Loe edasi. Pearingluse, vertiigo ja tasakaaluhäirete põhjused 

Muud pearingluse ja tasakaaluhäirete põhjused. Loe edasi.

Tservikogeenne pearinglus

PPPD (püsiv posturaal-taju pearinglus)

Vanusega seotud pearinglus

Silmadega seotud pearinglus

Visuaalne liikumistundlikkus (Visuaalne sõltuvus)

Pearinglus, vertiigo ja tasakaaluhäiredega seotud psühholoogilised tegurid

Piitsalöögi trauma

Põrutus (kerge peatrauma)

Muud vertiigoga põhjused. Loe edasi.

Healoomuline paroksüsmaalne asendipearinglus (BPPV)

Ménière’i tõbi

Kõrvaga seotud pearinglus